Hindamisvahendite taustalugu

2022. aastal taotlesime riiklikku haridusstipendiumit eesmärgiga luua põhikooli matemaatikaõpetajatele mitmekülgsed hindamisvahendid, mis kataksid riikliku õppekava II ja III kooliastme õpitulemused ning toetaksid ka üldpädevuste arengut. Inspiratsiooniks said uuendatud õppekava ootused ning vajadus praktiliste materjalide järele, mis toetaksid õpetajat nüüdisaegse õpikäsituse rakendamisel. 

Õpetajana kogesime aga teatavat keerukust vastata (uuendatud) õppekava ootustele. Üldpädevuste arendamine ja õppija aktiivne roll hindamisel on küll õppekavas selgelt esile toodud, kuid igapäevases koolielus ei olnud alati selge, kuidas neid oskusi matemaatikatunnis eesmärgistatult toetada. Kui ideid oligi, siis nende ettevalmistus oli aeganõudev ja hindamiskriteeriumide loomine keeruline – kui üldse taipasime neid enne tööjuhiste andmist paika panna. Soovisime seda olukorda muuta ning luua hindamisvahendid, mida saab kasutada ka õppeprotsessi keskel – nii et hindamine toetab õppimist, mitte ei tule selle järel. 

Riiklik haridusstipendium oli Haridus- ja Teadusministeeriumi algatus, mille eesmärgiks oli toetada õpetajate arendus- ja uurimistegevust. Aastatel 2019–2022 said sellele kandideerida õpetajad ja eripedagoogid. Stipendiumiperioodil tohtis õpetaja töötada koolis maksimaalselt 0,2 koormusega, mis võimaldas keskenduda süvitsi arendustööle. (https://www.hm.ee/uldharidus-ja-noored/opetaja-koolijuht-ja-kooli-pidaja/haridusstipendium )

Meie taotlus hõlmas lisaks materjalide loomisele ka rahvusvahelise kogemuse kogumist. Meil õnnestus soetada piletid Ameerika riikliku matemaatikaõpetajate nõukogu (NCTM) nädalapikkusele konverentsile, kus kohtusime mitmete matemaatikahariduse eestvedajatega ja saime kuulda erinevaid lähenemisi. Kogetu andis tuge meie ideedele ning julgust luua töövahendeid, mis päriselt toetavad õppimist.

Oma kogemusi jagasime hiljem ka Eesti õpetajatele veebi teel. Meie ettekandega tutvumise slaidid on vaadatavad SIIN.

Pärast stipendiumi määramist alustasime oma tegevustega kohe. Esmalt sukeldusime erinevate teadusartiklite, uurimuste ja üldpädevuste hindamist käsitlevate väljaannete läbivaatamisse. Oma märkamised, viited ja mõtted koondasime ühte ühisesse dokumenti, kus saime jooksvalt üksteise tähelepanekutega tutvuda. Nende märkamiste põhjal kujuneski välja meie tööde üldine lähenemine ja teoreetiline alus (vt lähemalt: Millisele teooriale oleme toetunud?).

Lisaks lugemismaterjalidele pidasime mitmeid kohtumisi haridusvaldkonna ekspertidega. Jagasime oma ideid, küsisime nõu ning palusime teadlikult kriitilist pilku – see aitas meil oma plaani selgemaks mõtestada ja julgemalt edasi liikuda.

Tööjaotus ja koostöö

Vaadates õpitulemuste mahtu ja pooleaastast ajakava, sai kiiresti selgeks, et peame oma töös seadma kindlad vahe-eesmärgid ning kohtuma regulaarselt. Kadri keskendus II kooliastmele ja Silvia III kooliastmele. Kohtusime igal nädalal vähemalt korra veebis, jagasime tööülesandeid, andsime üksteise loodud töödele tagasisidet ja tegime vajadusel parandusi. Iga kohtumise protokollisime – see aitas hoida selgust, struktuuri ja püsida ajakavas. Selline töökorraldus kujuneski meie projekti loomulikuks rütmiks.

Uute oskuste õppimine

Stipendiumiperioodi tegi eriti nauditavaks see, et saime lisaks sisulisele tööle õppida ka mitmeid uusi tehnilisi oskusi. Näiteks saime esmakordselt ise luua kodulehte, õppisime PDF-failide automaatset allalaadimist seadistama ning looma Google Drive’i failidest automaatseid koopiavorme. Just need väikesed, aga väga praktilised oskused aitasid meil teha loodud materjalid õpetajatele kiiresti kättesaadavaks ja kasutajasõbralikuks.

Enne hindamisvahendite loomisega alustamist oli meil visioon, millist laadi töid soovime pakkuda ja mida need võiksid sisaldada. Teooriaotsingute käigus jõudsime Chi ja Wylie (2014) loodud ICAP-teooriani, mis aitas meil oma mõtteid süstematiseerida. ICAP (Interactive, Constructive, Active, Passive) raamistik kirjeldab õppija kaasatust neljal tasandil ning seob seda sügava ja tähendusliku õppimisega.

Meie eesmärk ei olnud teooriat rangelt järgida, kuid inspiratsiooni saime eelkõige konstruktiivse ja interaktiivse kaasatuse tasemetest, sest need toetavad kõrgema taseme mõtlemist, eneseanalüüsi ning koostöist õppimist. See sobitus suurepäraselt uuendatud õppekava ootustega.

Interaktiivne kaasatus tähendab õppijate vahelist koostööd ja ideede vahetust, mis viib sügavama arusaamiseni. Seda aitavad toetada näiteks:

• Rühmatööna probleemide lahendamine, kus õpilased jagavad oma mõtteviise ja strateegiaid.

• Võistluslikud õppemängud, mis soodustavad suhtlust ja koostööd.

• Ühised projektid, nagu statistika uurimistööd või geomeetriliste kujundite mudelite loomine.
  
  

Konstruktiivne kaasatus ilmneb siis, kui õppija loob ise uut tähendust või sisu – seeläbi süveneb arusaamine. Seda toetavad näiteks:

• Matemaatikapäeviku pidamine, kus õpilane kirjeldab oma lahendusprotsesse ja avastusi. 

• Loomingulised ülesanded, kus õpilased loovad ise uusi probleeme või mõistatusi.

• Mõistekaartide loomine, mille kaudu seostatakse valemeid ja mõisteid süsteemselt.
  
  

Kuigi meie töö ei ole teadusprojekt, on ICAP-teooria pakkunud meile tuge ja selgust hindamisvahendite ülesehitamisel ja eesmärgistamisel.

Erinevat tüüpi hindamisvahendite kohta oli meie jaoks väga väärtuslikuks materjaliks meie projektipartneri Einike Pilli loodud juhendmaterjal väljundipõhise hindamise kohta kõrgkoolis. 

Allikas:
Chi, M. T., & Wylie, R. (2014). The ICAP framework: Linking cognitive engagement to active learning outcomes. Educational Psychologist, 49(4), 219–243.

Pilli, E. (2009). Väljundipõhine hindamine kõrgkoolis.  Archimedes.

Pooleaastase stipendiumiperioodi jooksul valmis 56 hindamisvahendit, mis katavad põhikooli matemaatika ainekava II ja III kooliastmes. Tööd on loodud nii, et neid saab kasutada kohe – kas tervikuna või osade kaupa – ning need on kohandatavad vastavalt õpetaja eesmärkidele ja klassi eripärale.

Iga hindamisvahend sisaldab:

• seotud õpitulemusi riiklikust ainekavast

• tegevusi, mis toetavad üldpädevuste arengut

• õpetaja juhendit ja tunni ülesehitust

• õpilase töölehti ja juhiseid

• hindamismaatriksit, mis aitab tööd eesmärgipäraselt hinnata

• ning eneseanalüüsi osa, mis toetab õppija teadlikkust oma arengust
  
  

Tööd on liigitatud nii üldpädevuste kui ka tööliigi järgi (vastav jaotus lisandub peagi).

Kuna meie endi töökoormus stipendiumiperioodil oli väga väike, ei saanud me kõiki töid koheselt klassis läbi proovida. Oleme seetõttu eriti tänulikud õpetajatele, kes on neid juba katsetanud ja meile tagasisidet andnud. Just tänu sellele tagasisidele oleme saanud mitmeid töid täiendada ja parendada.

Hindamisvahendeid tutvustasime 2023. aasta matemaatikaõpetajate päevadel Võrus, kus osalejad andsid töödele rühmadena tagasisidet.

Loodame, et võimalikult paljud õpetajad leiavad siit endale midagi sobivat. Samas julgustame ka märkama ja märku andma, kui mõni töö vajab kohandamist, sisaldab ebatäpsust või ei täitnud loodetud eesmärki. Tagasiside vormi leiab kodulehelt – iga märkus aitab kaasa sellele, et loodud töövahendid muutuksid veelgi paremateks.